KUUSALU KÜLADE KÜMNEVÕISTLUS 2010

ÕNGITSEMINE

 

VÕISTLUSTE JUHEND

1.       Eesmärk ja ülesanded

1.1.    Selgitada Kuusalu valla meister 2010 õngitsemises.

1.2.    Populariseerida kalasporti.

 

2.       Osavõtjad

2.1.    Osa võib võtta igast Kuusalu valla asulast (külast, alevikust) üks esindaja, kes kuulub võistkonda

 

3.       Võistluspaik ja aeg

3.1.    Võistlused toimuvad 20. augustil 2010 Rummu järve kaldalt.

 

4.       Võistluste ajakava

06.00 – 06.45             registreerimine; loosimine; püügikohale sõit;

06.45 – 06.55             minek sektoritesse, ettevalmistus;

06.55 – 07.00             söötmine;

07.00 – 09.00             võistluspüük;

09.00  - 09.30             kaalumine.

 

5.       Registreerimine

Eelregistreerimine ja info telefonil 56 474 484 (Anu Kirsman) või elektronpostiaadressil matkaselts@matkaselts.ee või www.matkaselts.ee

6.       Võistluste korraldamine

6.1.    Võistlused korraldab Kuusalu Matkaseltsing vastavalt Eestis kehtivale õngitsemise võistlusmäärusele.

6.2.    Võitlust juhib Kuusalu Matkaseltsingu poolt määratud peakohtunik, kes lahendab ka kohapeal protestid ja võitluste käigus tekkinud küsimused.

 

7.       Majandamine

7.1.    Osavõtumaksu võistlejale 25kr

ÕNGITSEMISE REEGLID

 

1.       Üldosa

1.1. Käesolev juhend on kinnitatud Kuusalu Külade Kümnevõistlus 2010 korraldaja – Kuu­salu Matkaseltsing – poolt.

1.2. Võistluste eesmärk, läbiviimise aeg ja koht, juhtimine, osavõtu­tin­gi­mused, ajakava, in­di­vi­duaalse paremuse selgitamine, osavõtuks regist­ree­ri­mise tähtaeg ja osavõtumaks on kirjeldatud võistluste juhendis.

2.       Võistluste iseloom

2.1. Kuusalu Külade Kümnevõistluse õngitsemisvõistlused on individuaal-võistkondlikud

2.2. Võistlustel selgitatakse võistlustulemuste põhjal nii indi­vi­duaal­ne kui võistkondlik pare­mus­järjestus.

2.3. Kuusalu Külade Kümnevõistluse õngitsemisvõistlused on kinnised

3.       Võistluspaik

3.1. Võistluseks valitud veekogu peaks olema kalastatav vähemalt 3-4 meetri ulatuses kal­dast ja võimalikult ühtlase sügavusega.

3.2. Veekogu kallas peab võistlejale võimaldama püügikohale asumise raskusteta ja või­ma­likult võrdsetel tingimustel.

3.3. Võistlustel jagatakse püügiala püügikohtadeks vastavalt võistlejate ar­vule.

3.4. Püügiala jaotatakse vähemalt 8 meetri pikkusteks püügikohtadeks.

3.5. Iga püügikoha vahele peab jääma võimalusel 1 meetri laiune keelutsoon, milles või­vad lii­ku­da vaid kohtunikud ja võistkondade treenerid ja esindajad.

3.6. Võistlejate taha jääb 10 meetri laiune keelutsoon. Soovitav on see piirata nööri või lin­diga.

3.7.  Võistleja ei või lahkuda oma püügialast võistluse ajal ilma kohtuniku loata.

3.8. Püügialal kalapüügi keelu enne võistlust sätestab võistluse korraldav organisatsioon.

3.9. Võistluspaik ei tohi olla elektriliinide läheduses.

4.       Loosimine

4.1. Võistleja või võistkonnad peavad ennast registreerima enne juhendis märgitud aja lõppu.

4.2. Võistkondlikul võistlusel annab võistkonna kapten võistlejate nimekirja kohtunikule.

4.3. Hilinejaid võistlusele ei lubata.

4.4. Registreerunud võistlejale antakse võistlejakaart, kuhu hiljem märgitakse võistleja loosinumber.

5.       Püügivahendid

5.1.                         Püügivahendid jagunevad põhi- ja abivahenditeks.

5.2.                         Põhivahendid

5.2.1.        Põhivahenditeks on meestel õngeritv pikkusega kuni 13 meetrit, vastava pikkusega tamiil, üks ujuk, raskused ja üks üheharuline konks.

5.2.2.        Raskus(ed) ei tohi ületada ujuki kandevõimet. Põhjas võib olla 10% raskusest, kuid nii, et ujuk vabaks lastes liiguks voolu või tuule suunas.

5.2.3.        Rulliõngega püük on lubatud, samuti libiseva ujuki kasutamine.

5.2.4.        Ujuk ei tohi väljuda voolu või tuule mõjutatult võistleja püügialast.

5.3.                         Abivahendid

5.3.1.        Abivahendid on sump, kahv, kada, platvorm, iste, ridvatoed, rullikud, söödakarbid-, ämbrid jne.

5.3.2.        Platvormi maksimaalne suurus võib olla 1x1 meetrit.

5.3.3.        Sumba minimaalne pikkus on 3 meetrit ja minimaalne läbimõõt 50 cm.

5.4.                         Püügivahendid peavad asetsema võistlejale loosiga määratud alal.

6.       Söödad

6.1. Söödad jagunevad õngesöötadeks ja peibutussöötadeks.

6.2. Õngesöötadeks võib tarvitada usse, tõuke ja teisi looduslikke söötasid, välja arvatud elus- ja surnud kala või kalatükke. Keelatud on kunstsöödad ja mehaanilised söödad.

6.3. Peibutussöödad on lubatud tingimusel, et niisutatud peibutussööda kogus ei ületa sõelutult 17 litrit, kaasa arvatud ballastained. Peibutussööta ei tohi mahu vähendamiseks kokku suruda.

6.4. Tõukude suurim lubatud kogus on 2,5 liitrit, sellest sääsevastseid kuni 1 liiter.

6.5. Võistluse korraldaja võib piirata söödakoguseid.

7.       Võistluste läbiviimine

7.1. Võistluste kestvus on kaks tundi. Ettevalmistus aeg on reeglina 1 tund.

7.2. Võistlust juhib kohtunik vastavate signaalidega. Esimene signaal lubab asuda võistluskohtadele ja alustada ettevalmistusega, teine signaal on 5 minutit enne võistluse algust ja lubab alustada peibutussöötmist, kolmas signaal tähistab võistluse algust, neljas signaal on 5 minutit enne võistluse lõppu ja viies on lõpusignaal.

7.3. Ettevalmistuseks ettenähtud ajal on lubatud püügiala loodimine, peibutussöötade segamine, püügivarustuse monteerimine, platvormi või istme paigaldamine nii, et selle tagumised jalad oleksid kuival. Võistleja ei tohi olla jalgupidi vees.

7.4. Peale teist signaali võib heita vette mõistliku suurusega söödapalle, mis võivad olla va­rem valmis vormitud. Võistluse ajal võib peibutussööta heita vette vaid sellises koguses, kui palju võistleja ühe käega haarata suudab ja kokkusurutud rusikasse mahub. Ühe käega söödapalle tehes ei tohi seda suruda vastu ämbri äärt, jalga vms.

7.5. Kala konksu otsast nn. raputamine on keelatud.

7.6. Väsitatav kala ei või väljuda võistleja püügialast.

7.7. Kahva võib kasutada ainult kala veest väljavõtmisel, mis peab toimuma oma püügiala piires ilma kõrvalise abita. Lõpusignaali kõlades peab püütud kala olema veepinnast kõrgemal.

7.8. Võistluse võib katkestada looduslike tingimuste muutudes (n. torm, äike) pea­koh­tu­ni­ku otsusega.

7.9. Märku antakse vastava signaaliga. Sel ajal ei tohi õngitseda ega kalu peibutada. Viis mi­nutit enne võistluse jätkamist antakse signaal, teine signaal lubab võistlust jätkata.

8.       Kalade kaalumine

8.1. Peale lõpusignaali jäävad võistlejad oma kohtadele ja ootavad kaalukohtunike brigaadi.

8.2. Peale kaalumist peab kaalutud kalad tagasi sumpa laskma ja nad võib vabastada peale kohtuniku vastavat märguannet.

8.3. Kalade kaal märgitakse võistlejakaardile ja võistlusprotokolli, mille võistleja kinnitab oma allkirjaga.

9.       Tulemuste tühistamine ja karistused

9.1.                         Võistleja diskvalifitseeritakse ja ta tulemused tühistatakse järgmistel juhtudel:

9.1.1.        kalakaitse eeskirjade ja spordieetika rikkumisel;

9.1.2.        võistlusmääruse rikkumise juhtudel;

9.1.3.        kui võistleja väljus talle loosiga määratud püügilõigu piiridest ilma kohtuniku loata, astus ilma kohtuniku loata kontakti teiste võistlejate või kõrvaliste isikutega;

9.1.4.        kui võistleja esitas kaalumiseks mitte tema poolt püütud või varem püütud kala;

9.1.5.        kui võistlejale tehti sama võistluse ajal teine märkus.

9.2.                         Võistlusmääruse ja võistlusjuhendi rikkumisel, mis ei mõjuta püügitulemust, tehakse võist­lejale märkus, mis kantakse võistlejakaardile koos sündmuse sisu ja kellaaja äramärkimisega.

10.   Võitjate selgitamine

10.1.                      Individuaalse paremusjärjestuse määrab kalade kaal.

10.2.                      Võrdse tulemuse puhul läheb koht jagamisele.

11.   Protestid

11.1.                      Vaidlusalaste küsimuste lahendamiseks ja reeglitest tulenevate sanktsioonide rakendamiseks moodustatakse žürii.

11.2.                      Žürii moodustatakse kolmest kohtunikust, kellest üks on võistluste peakohtunik.

11.3.                      Žürii liikmed peavad olema võistluspaigas ja lahendama ettetulevad probleemid ja kaebused.

11.4.                      Kõik kaebused tuleb esitada žüriile kas suuliselt või kirjalikult hiljemalt 30 minutit peale võistluse lõppu.

11.5.                      Otsused võetakse vastu lihthäälte enamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks hääleks peakohtuniku hääl.