UUDISED‎ > ‎

Kuidas valida telki ja magamiskotti?

posted May 26, 2010, 10:01 AM by Enn Kirsman

Matkaspordi tegevjuht Anneli Mere annab Kaubamaja ajakirjas Hooaeg nõu, mille järgi algavaks matkahooajaks head telki ja magamiskotti valida.

Kvaliteettelgi tunneb ära mitme näitaja järgi, mille hulgast saab jälgida vajalikke omadusi vastavalt telgi otstarbele.

Topeltsissepääsud – halva ilma korral, kui telk on matkajaid täis, saab seljakotid paigutada ühte esikusse või valmistada seal priimusel sööki, kasutades sisenemiseks-väljumiseks teist sissepääsu. See võimalus on oluline ka tormise ilmaga, sest telgist tuleb väljuda alati allatuult.

Ventilatsiooniavade asukohad välistelgil ja sääsevõrgud ustel-akendel tagavad hea ventilatsiooni ja vähendavad kondensatsioonivee tekkimist välistelgile.

Tuule- ja lumepõlled telgi allservas on talvel soojustuseks ja suvel ventilatsiooniks. Telk ei kuumene palava päikesepaistega üle ja on lumes tunduvalt soojem.

Veekindlaks teibitud õmblused välistelgil ja sisetelgi põrandal hoiavad niiskuse eest.

Kõik kinnitusvahendid ja muud strateegilised kohad on tugevdatud konstruktsiooniga. Sisetelgi põrandanurgad peaksid olema muudetud absoluutselt veekindlaks ja mehaaniliselt väga tugevaks.

PVC-akendeks kasutatav materjal võiks olla kuuma- ja külmakindlast kilest.

Kuppeltelkide fiiberkaared pole mõeldud näiteks lume raskuse kandmiseks või pesu kuivatamiseks, seda kannatavad duralumiiniumist kaared.

Leia õige telk


Selge on see, et paljudel matkajatel ei tule elus kordagi lumeoludega rinda pista – või siis kogu pesakonda matkamisele kaasa võtta. Nii palju kui on erinevaid matkajaid, on ka erinevaid telke. Kõikidele telkidele aga meeldivad kõige rohkem just parajalt suured seltskonnad ning telgi tüübiga klappivad ilmaolud.


Telgid võib jaotada kasutusotstarbe järgi järgmiselt:
Profitelgid – konstrueeritud sobivaks ekstreemselt vihmastesse ja väga tugevate tuultega lähispolaaraladele ja kõrgmäestike karmidesse kliimatingimustesse.

Nelja aastaaja matkatelgid – sobivad kasutada ka talvistes tingimustes – materjalid taluvad külmakraade ja lume raskust. Lihtsad, kerged, kompaktsed ja nõuavad vähe ruumi.

Sooja aja telgid – sisetelgi kilesarnane põhjamaterjal on mõeldud kasutamiseks vaid suvetingimustes. Kujult ja suuruselt väga erinevad, tavaliselt kaalult rasked.
 
Peretelgid – matkajatele, kes eelistavad avarust, ruumikust ja suuri eeskodasid. Varju alla saab kolida kas või kogu pere või matkagrupp koos köögi, laudade ja toolidega. Telgis saab seista püsti.

Autotelgid – automatkajatele sobiv telgitüüp. Telk paigutatakse eriliste raamide abil auto katusele. Magamiseks saab kasutada vaid seisvas autos.


Telke liigitatakse ka kuju järgi:

Viiltelk – kolmnurkse katusega telk, mille püstitamiseks saab kasutada käesolevaid matkakeppe.

Kuppeltelk – kõige levinum telk, mida on ka üksinda kerge püstitada. 


Tunneltelk – Tavaliselt suure esikuga ja ruumikas, kuid üksi keeruline püstitada.


Kombineeritud telk – eriti laialdaselt kasutatav peretelkide juures, kus näiteks magamisosa on kupli- ja esikuosa tunnelikujuline. 


Võrkkiiktelk – telk, mida saab vaid riputada näiteks puude (maapind ei võimalda telgipüstitamist niiskuse, külma või roomajate-putukate tõttu) või kaljude külge. Võrkkiige kujulisele telgipõhjale on kinnitatud võrgust ja telgimaterjalist katused kaitseks putukate, päikese ja sademete eest. Telki sisenetakse telgi põhjast. Ülikerge ühele inimesele kaasavõtmiseks.


Bivikott või bivitelk – magamiskoti kujuline telgimaterjalist kattekott, et kaitsta end magamisel niiskuse eest. Saab magada maapinnale laotatud magamismatil. Tihti kasutatakse kerguse tõttu ka mitmepäevastel seiklusvõistlustel või olukordades, kus seljakoti raskus on kandjale väga määrav.



Veekindlus on põhiline


Telk ei ole mõeldud putukate peletamiseks või niisama silmailuks, vaid eeskätt vihma eest kaitsmiseks. Nii ei ole ka kõige paksemast kangast tolku, kui katus juba esimese vihmasagaraga sirinal vett läbi jookseb.

Kuidas aga veekindlust mõõdetakse? Seda tehakse niiviisi: laboris asetatakse raamile pingutatud kangale klaastoru, tihendatakse ühenduskoht ja hakatakse torusse ülalt vett valama. Nüüd mõõdetakse ära veesamba kõrgus taseme juures, millal vesi telgiriidest läbi immitsema hakkab.

Mida kauem ja kõrgemat sammast materjal vastu peab, seda kvaliteetsem on materjali näitaja. Kvaliteettelkidel on veepidavuse ajaühikuks tavaliselt vähemalt 24 tundi ja veesamba kõrgus alates 1500 mm. 



Magamiskott olgu samuti korralik


Olgu telk nii hea kui tahes, ilma magamiskotita võib selles ikkagi külm hakata. Magamiskottide hindamisel on olulised selle soojapidavus ning jalgsimatka puhul kindlasti ka kergus. Sünteetilise täidisega magamiskoti kaal on 2,2 kuni 2,6 kg, sulekotil aga kõigest 1,5 kg.

Magamiskoti soojapidavusel räägitakse kolmest temperatuurist: ekstreemtemperatuur (madalaim õuetemperatuur, mille juures ära ei külmu) ja mugavustemperatuuride vahemik (nende temperatuuride vahel on magamiskotis kõige parem uni).

Kui pakendil on vaid üks kraadinumber, siis on see alati ekstreemtemperatuur, millele umbes 10 kraadi lisades saab keskmise mugavustemperatuuri. Kui temperatuuritähis puudub, on tegu toas kasutamiseks mõeldud tekiga.

Matkaässad soovitavad valida vajadusest pigem soojema, pikema, krae ja kapuutsiga magamiskoti. Vutlaril on soovitatavad pingutusrihmad, mis teevad pakkimise mitu korda lihtsamaks.

Magamiskotile annab soojuse õhk, mis täidise sisse mahub – täidiseid on aga erinevaid. Põhiliselt kasutatakse magamiskottides kas sulgi või sünteetilisi materjale. Viimastest tasuks vältida magamiskotte, mille peal on täidisena märgitud lakooniliselt: polüester.

Selliste kottide soojapidavus võib juba ühe üle talve rullisolekus säilitamisega olematuks kahaneda – täidis vajub kokku ega taastu enam. Eelistada tasuks mõnda järgmistest materjalidest: Polarguard 3D, DuPont Thermolite Extra, DuPont Quallofil, Quallofil 7 jt. Sulekottide eeliseks on nende väike kaal ja hea isolatsioonivõime, kuid paraku kardavad need rohkem niiskust.


Näpunäiteid matkajale:


*Kui püstitad telki esimest korda, varu veidi aega ja kannatust juhendi lugemiseks. Valesti paigaldatud telgis võib öise vihma korral uni jääda üsna lühikeseks. 


*Juhul, kui on vaja telgis mööda saata näiteks ootamatu öökülmaga öö, siis aitab magamiskotile jope pealeviskamine see öö magades mööda saata.

*Pea kaudu väljub 20 protsenti kehasoojusest, väljas magades on vaja kasutada kapuutsiga magamiskotte. 
Magamiskoti valikul lähtu pigem mugavustemperatuurist kui ekstreemtemperatuurist.

*Pea meeles, et temperatuuritaluvus ja sooja/külmatunne on individuaalne.
Soojem on magada, kui paned külje alla teisegi alusmati (piisab ka õlgadest puusani).

*Soojem on magada, kui ostad juurde/õmbled ise bivikoti või fliisist sisekoti.
Külma isoleerivad matkamatid on ühelt poolt kaetud fooliumikihiga.
Comments